MIS VAHE ON TAVALISEL JA KERAAMILISEL VAHAL
Tänapäeval on enamus vahasid nanotehnoloogilised ehk nanovahad. Mida tähendab nano? Nano iseloomustab väga väikeseid koostisosi ehk nanovaha molekulaarne koostis sisaldab väga peeneid osakesi. See võimaldab vahadel sügavamale värvkatte pooridesse tungida ning seeläbi saavutatakse parem nakkuvus värvipinnaga.
Samas aga erinevad keraamiline ja tavaline vaha täielikult oma keemilise koostise poolest. Tavaline vaha koosneb erinevatest vaikudest, rasvadest, silikoonidest, õlidest, vahadest, polümeeridest jne. Keraamilise kaitse põhiliseks koostisaineks on SiO2 – ränidioksiid vedelal kujul ehk vedelklaas. Võrreldes neid kahte omavahel, on ilmselge, et keraamilise vaha keemiline koostis on tugevam ja püsivam. Tavalise vaha koostisained lahustuvad erinevate pesuvahenditega kokkupuutel oluliselt paremini kui vedelklaas. Kui rääkida veel kaitsekihi tugevusest, siis vedelklaas jätab kordades tugevama ja paksema kihi kui seda teeb tavaline vaha.
Võrreldes tavalise vahaga, täidab keraamilise vedelklaasi kiht auto värvkatte mikropoore paremini, muutes pinna oluliselt siledamaks ja läikivamaks. Sellega kaasneb omakorda väga hea vett ja mustust hülgav pind, mis teeb edaspidi auto pesemise tunduvalt lihtsamaks.
Kuna keraamiline vaha on kestvam (Eesti tingimustes ca 2 aastat) ning pakub tänu oma keemilisele koostisele ka mehaanilist kaitset, on see kokkuvõttes oluliselt efektiivsem kui tavaline vaha. Et saavutada ühtlast stabiilset kaitset tavalise vahaga, tuleks seda autole sama perioodi vältel 3 – 4 korda peale kanda.
Keraamilise kaitse puhul on väga oluline õige eeltöö ning peale kandmine. Kindlasti soovitan autot eelnevalt poleerida. Enne keraamikaga töötlust tuleb värvkate poleerpasta jääkidest puhastada isopropanooliga, vastasel juhul ei ole keraamikal õiget nakkumist värvi pinnaga. Peale keraamilist töötlust peab kaitsekiht kivistuma ette nähtud aja õiges temperatuurivahemikus veega kokku puutumata.
PESU JA JÄRELHOOLDUS
SiO2 baasil keraamiline kaitsekiht on pigileotusele täiesti immuunne. Aegade jooksul olen teinud erinevaid katseid, mis seda kinnitavad. Tavalised ja püsivahad kaotavad vetthülgavuse mitme pigileotuse järel. Kõige raskemad on happelised leotusvahendid. Tavaline vaha kaotab praktiliselt esimese korraga vetthülgavuse, kuid SiO2 baasil keraamika peab sellele hästi vastu. Samas – kui happelisi vahendeid tihti kasutada ning pikalt peal hoida, nõrgestab seegi ajapikku keraamilist kihti. Happeline vahend söövitab ning pikalt peal olles võib kahjustada lisaks ka plastik- ja kummidetaile. Vahatatud autot ei ole mõistlik kangete vahenditega pesta, piisab aegajalt pigileotusest ning šampoonipesust. Soovitan kasutada vahasid sisaldavaid šampoone ja pesuvahendeid, see pakub olemasolevale vahakihile lisakaitset. Võib kasutada ka pritspudelites olevaid kuivatusvahasid. Automaat harjapesulaid soovitan vältida, liigselt abrasiivne pesu.
Ka putukad ja linnuväljaheide on happelised. Mõlemad jätavad auto värvile pikalt peal olles söövituslaigud. Mida soojem on värvkatte pind, seda efektiivsem on söövitusprotsess. Mida kiiremini need maha pesta, seda parem nii auto värvile kui ka vahakihile. Kindlasti ei tohi mustust mehaaniliselt maha hõõruda!