POLEERIMISEST LÄHEMALT
Käesolevas artiklis püüan lahti seletada, mida kujutab endast poleerimine ning milliseid vahendeid selleks kasutan.
AUTO VÄRVKATTED
Auto värvkatted jagunevad laias laastus kaheks: lakialusel metallik/pärlmutter värvid ja pinnavärvid.
Metallik/pärlmutter värve katab alati läbipaistev lakikiht. Värvi kiht ise on õhuke, vaid tooni andva eesmärgiga. Tugevuse annab auto värvipinnale kattev läbipaistev lakk. Selliselt on värvitud enamik autosid ning poleeritavaks pinnaks ongi lakk, millest läbi toonvärvini poleerida ei tohi.
Pinnavärvi puhul on autole kantud lakita värvikiht. Tegemist on nn puhaste toonidega, mis ei sisalda metalliku terasid. Selliseid värve esineb kaubikutel ning vanematel sõiduautodel. Seda tüüpi värvi kiht on enamasti õrn ja õhuke. Pinnavärvi kvaliteet on madalam, pleegib ja oksüdeerub päikese käes matiks ja poorseks. Hea näide on roosaks pleekinud punane auto. Pinnavärvi on omajagu keerukam poleerida kui lakialusel värvi.
MIS ON POLEERIMINE
Poleerimine on auto värvkatte (enamus juhtudel värvikihti katva laki) pindmise kulunud kihi nn maha lõikamine erineva abrasiivsusega poleerpastade ja -ketastega. Kui auto värvkate on suhteliselt heas seisukorras ning on vaid vähesed pindmised mikrokriimustused, lõigatakse maha väga minimaalne kiht lakki. Kui aga lakikiht on halvas seisukorras ning soovitakse saada maksimaalselt hea tulemus, tuleb poleerimisega oluliselt sügavamale minna. Seega – poleerimissügavus sõltub kahjustuste sügavusest. Et kriimustus täielikult välja poleerida, tuleb lakikihti kriimustuse sügavuse jagu madalamaks poleerida (kriimustuse põhjani). Alati ei olegi võimalik kõiki kriimustusi välja poleerida, kuna need on läbivad või peaaegu läbivad, samuti ei ole mõistlik värvkatet liiga õhukeseks poleerida. Kuigi kõige sügavamatest kriimudest ei pruugi alati poleerimise käigus lahti saada, muutuvad need oluliselt vähem nähtavaks.
POLEERPASTAD JA POLEERKETTAD
Olenevalt tööetapist teostatakse poleerimist villa- või poroloonkettaga. Igale kettale on iseloomulik erineva abrasiivsusega poleerpasta.
Villaketas on poroloonkettast tunduvalt agressiivsem ning seepärast kasutatakse seda poleerimise esimeses etapis värvkatte lõikamiseks/poleerimiseks. Erineva jäikusega pehmeid poroloonkettaid kasutatakse põhiliselt lõppviimistluseks.
Erineva abrasiivsusega poleerpastadel on sarnane tööpõhimõte – suurema abrasiivsusega pastasid kasutatakse poleerimise esimeses etapis villakettaga poleerides ning edasi üha peenemaid pastasid poroloonketastega lõikejälgede eemaldamiseks ja lõppviimistluseks.
MIKS ON VAJA POLEERIDA ERINEVATE PASTADE JA KETASTEGA
Igal poleerpastal ja -kettal on oma otstarve ning neid tuleb kasutada õiges järjekorras.
Poleerimist alustatakse abrasiivse lõikepasta ning villakettaga, mille käigus eemaldatakse värvkattelt kriimustused ning kahjustused. Abrasiivne pasta jätab aga värvkattele tugevad lõikejäljed. Kõige paremini on neid nn. pöörisjälgi näha tumedate autode peal päikese käes.
Pöörisjälgede eemaldust tuleb teha samm-sammult. Olenevalt auto värvkatte tugevusest ja värvi toonist, kasutan töö käigus 3-5 erineva jämedusega pastasid ja kettaid “jämedamast peenemaks” põhimõttel. Iga abrasiivsusega pasta jaoks on sobiva jäikusega poleerketas. Mida peenemaid pastasid kasutada, seda pehmemaks muutuvad kettad. Vaid sellise mitmeetapilise hologrammide eemaldusega on võimalik saavutada puhas ja hologrammivaba tulemus.
Mida pehmem on poleeritava auto lakk, seda sügavamad lõikejäljed tekivad ning seda aeganõudvam on jälgede eemaldus. Kõvema lakikihiga autodel ei jää küll nii sügavaid lõikejälgi, kuid nende puhul kulub rohkem aega kriimustuste ning kahjustuste välja poleerimisele esimeses etapis.
KUIDAS ÄRA TUNDA HALVASTI POLEERITUD AUTO
Kõige parem näide halvast töökvaliteedist auto poleerimise juures on eemaldamata jäänud lõikejäljed ehk pöörisjäljed. Need on nähtavad kas siis vahetult auto kätte saamisel poleerimisest või oluliselt hiljem, mil peale kantud vahakiht hakkab maha kuluma. Miks võivad pöörisjäljed välja ilmuda alles mitu kuud hiljem? Sest vahal on täitvad omadused ning seni kuni pöörisjäljed on vaha all peidus, neid näha ei olegi. Mida rohkem vaha kulub, seda intensiivsemalt ilmuvad pöörisjäljed nähtavale.
Kuigi lõikejälgede eemaldamine eeldab poleerimist mitmes etapis erinevate pastadega, on teinud paljud teenusepakkujad sellest lühikese üheetapilise tööetapi. Sellega hoitakse kokku suurel hulgal hinnalist aega. Paraku aga eemaldab hologrammpasta vaid kergeid hologramme ja ei suuda jämedamaid lõikejälgi välja poleerida ning tulemuseks on poolikult teostatud teenus, mida klient kohe tuvastada ei pruugi.
Auto kättesaamisel pöörake tähelepanu mustadele plastik- ja kummidetailidele, keredetailide liitekohtadele ja õnarustele. Kvaliteetse teenuse pakkuja ei luba endale heledaid pastalaike mustadel plastikdetailidel, ukseavades, keredetailide vahedes vms. See on taas üks märkidest, et olete maksnud pooliku teenuse eest.